Olen näide sellest kuidas halvad otsused ja valikud võivad viia olukorrani kust väljapääsu on juba raske leida. Olen ühiskonna häbiplekk. Võlglane. Kirjutage mulle: kahv6lgu@gmail.com
pühapäev, 11. juuli 2021
Kriis
esmaspäev, 21. juuni 2021
Investeerimine
Olen vist veidike peast soe, et investeerimisest kirjutan, aga küllap 7 järjestikkust 12. tunnist tööpäeva on selles süüdi või hoopis harjumatult palav ilm. Siiski mõtlesin kirja panna mõned mõtted seoses investeerimisega.
Ma tegelikult olen juba päris ammu selle vastu huvi tundnud. Uurinud erinevaid võimalusi, isegi lugenud veidikene erinevat kirjandust. Paraku on jäänud edasised tõsisemad sammud kogu aeg tegemata. Põhjuseid muidugi kui palju. Jah, 2. pensionisammas mul on olnud aastaid, aga seda ma siiski investeerimiseks ei pea. Ka LHV kasvukonto on olnud mõnda aega, kuid see on ka selline ju kus ise väga palju mõtlema ei pea. Nüüd veidikene aega tagasi ma hakkasin aga asju teistmoodi tegema. Nimelt hakkasin uurima rohken aktsiatega seonduvat. Leidsin oma eelarvest ühe koha mille pealt kulusid kärpida ja otsustasin, et selle väikese summa eest ostan aktsiaid. Kuna Balti börsil tehingutasusid ei ole, siis pole vahet kas osta 1, 100 või 1000 euro eest. Iseasi muidugi kas praeguses turusituatsioonis on kõige õigem aeg üldse aktsiad osta. Aga selliselt ma otsustasin igatahes. On see siis õige või vale, seda näitab aeg.
Miks ma sellest aga kirjutan. Sellepärast, et ma tahan julgustada teisigi, kel vähegi võimalust mõelda selle peale. Isegi kui võimalust pole, siis vähemalt hankida infot ja uurida selle kohta, et kui tekib võimalus, siis oleks niiöelda taustauuring juba tehtud ja asi lihtsam. Algus on kõige raskem. Ma tean seda omast käest. Ja siinkohal ma ei räägi ainult investeerimisest. See kehtib kõikide asjadega. Seega tuleb ennast sundida ja teha need esimesed sammud.
Tihti on nii, et teisi õpetada või soovitusi jagada on oluliselt lihtsam kui ise nende järgi talitada, kuid siiski ma praegu tegin seda. Eks mul endalgi ole veel nii mõnigi asi mida teised on soovitanud mul teha ja muuta, kuid kahjuks pole suutnud. Seega pean ka ise peeglisse vaatama ja tegelema edasi oma enda esimeste sammudega samuti.
kolmapäev, 16. juuni 2021
Reklaam
Ma olen nüüdseks olnud juba üsna pikka aega võlglane. Olen kokku puutunud inkassoga. Sattunud maksehäireregistrisse jne. Üheseõnaga krediidiasutuste silmis peaksin olema igati mustas nimekirjas. Selliseid asutusi pole muidugi palju kust ma oma "tipphetkel" laenu poleks võtnud, kuid mõned siiski on. Tundub, et need mõned vist ei tee taustauuringut või on siis masspostitused nii ükskõiksed, et pidevalt saan üha uusi laenupakkumisi. Mõnelt laenupakkujalt isegi lausa mitu korda nädalas. No ei teagi mida mõelda. Vahel on lausa kiusatus esitada taotlus, et näha mis vastus siis tuleb, kuid siiski pole hakanud seda seni tegema.
Mis puudutab reklaami, siis kohati pakub see veidike nalja, kuid kohati käib isegi närvidele. Sotsiaalmeedias on igal sammul laenureklaamid. Olgu, saan sellest aru. Suurtel otsingumootoritel ja sotsiaalmeedialehekülgedel on igasugused algoritmid, mis genereerivad reklaame, mida peaks mulle näitama ja seda ma eiran. Küll aga niiöelda otsepostitused mulle meili peale. Sellistelt pakkujatelt kust ma laenu pole võtnud. Jah, võibolla ma olen mõelnud proovida kunagi sealt laenu taotleda, kuid kindlasti ma pole pannud kuhugile linnukest, et peaks mulle pidevalt reklaami ja laenupakkumisi saatma. Ma arvan, et kui muidu tehakse kõik oma süsteemid automaatseks, siis võiks ka selles osas oma it-süsteeme parandada, et mõista, kellele ikkagi oleks mõistlik selliseid pakkumisi saata ja kellele mitte. Arvan, et mina pole hetkel kõige õigem inimene kellele oma pakkumisi teha ning usun, et ma pole ainus taolises olukorras.
pühapäev, 13. juuni 2021
See vist ei olegi enam võlablogi?
Hakkasin siin mõtlema, et see polegi ju enam võlablogi. Pole kirjutada sellest, kuidas igakuiselt vingerdada, et makse ära maksta. Või sellest kuidas raha puudu jääb. Samuti pole kirjutada sellest kuidas võlad kuhjuvad ja inkassod tüütavad, veelgi enam kohtutäituritest. Pole draamat. Samuti emotsioone on oluliselt vähem.
See ei tähenda, et võlaorjust pole. Võlgnevused on endiselt, need aga pole lihtsalt punases. Need on hetkel kontrolli all ja jõukohased tasuda nii, et isegi jääb raha ka muudeks kulutusteks. Seega pole enam seda olukorda mis oli eelmise aasta detsembris kui ma selle blogiga alustasin. Pole justkui enam millestki sellisest kirjutada, mida selle blogi lugejad ootaksid. Alustades oli eesmärk ennast siin justkui välja elada, kajastada oma tundeid, emotsioone, võibolla halada ja kurta raskuste üle. Küllap sai seda kõike tehtud, aga nüüdseks on asi sealmaal, et pole hetkel vajadust seda eriti teha. Eks mõningaid argimuresid ikka tuleb ette, aga see blogi pole selleks mõeldud.
Kuidas siis edasi? Olen tegelikult ju korduvalt mõelnud selle blogi lõpetamisele, aga pole söendanud. Teatud mõttes on see blogi olnud teraapia eest mulle. Rasketel aegadel sai ikka mõtteid kirja pandud ja see aitas kohati edasi liikuda. Seega tuleb leida uusi ideid ja mõtteid millest kirjutada ning mida oleks ka ühtlasi huvitav lugeda. Seega uuel nädalal uued teemad!
pühapäev, 6. juuni 2021
Teine võimalus
pühapäev, 23. mai 2021
Ma vaatasin Eurovisiooni "laulu"võistlust
Nagu paljud inimesed üle euroopa, nii ka mina otsustasin vaadata seda suurvõistlust. Mäletan, et juba noorena sai alati maikuus seda lauluvõistlust oodatud ja vaadatud, sest lisaks omadele kaasaelamisele oli alati küllaltki palju head muusikat võimalik kuulata. Lisaks muidugi naabrite vaheline mõõduvõtt ja mis muidugi kõige põnevam, oli loomulikulikult punktide andmine. Mäletan, et alati meeldis seda võistlust vaadata, kohe tõeliselt nauditav oli see show, aga nüüd aastaid hiljem on miskipärast see kõik hakanud muutuma järjest vähem nauditavaks ja kohati võib isegi öelda, et ebameeldivaks. Miks küll?
Võibolla hakkan ma lihtsalt vanaks jääma ja ei suuda enam mõista seda tänapäeva muusikamaitset, hinnata lavashowd või esinejaid. Juba aastaid tundub mulle, et see nimetus ei peaks olema Eurovision Song Contest, sest tegemist pole ju suuresti lauluvõistlusega. Kas tõesti parim laul võitis eile? Selle üle saaks kindlasti pidada vägagi pika diskussiooni, sest maitsed on ju erinevad. Kas see laul oleks ka siis võitnud kui kõiki esinejaid mängitaks pimesi? Võibolla. Igatahes minu hinnangul ei ole enam ammu tegemist lauluvõistlusega. Pigem on tegemist lihtsalt mingi kirju show-ga. Mida rohkem paljast ihu, seda parem. Seks ju müüb. Mida pöörasem väljanägemine, seda parem. Ühesõnaga laulmise ja meloodiaga on vähe pistmist. Pigem on oluline, väljanägemine, käitumine, isegi poliitika. Ma isegi saan aru, et lavashow ja esinemisoskus on väga oluline, et lugu mõjuks tervikuna, kuid siiski jääb mulle mulje, et laul on kõigest võibolla ainult 10%, kõik muu on olulisem.
Vaadates viimaste aastate esinemisi ja võidulaule, siis ma tõsimeeli arvan, et omaaegne Kreisiraadio Leto Svet oli oma ajast 15 aastat ees. Kui nad oleksid eile võistelnud, siis oleks edu garanteeritud. Samuti Winny Puhh. Oleks sobinud nagu rusikas silmaauku. Paraku vist eestlased on endiselt seda meelt, et saadame võistlusele parima laulu. Siiski tuleb välja, et see ei taha hästi töötada. Nii, et võibolla Eesti Laul peaks järgmisel aastal mõtlema sellele, et kas on mõtet ainult parimat laulu valida.