teisipäev, 24. august 2021

Jälle siin

Päris pikalt on möödas sellest hetkest kui sai kirjutatud viimane postitus. Ehk pole sellest midagi hullu. Küllap polegi kedagi kes pingsalt ootaks neid kirjutisi, aga kui peaks tõesti keegi leiduma, siis sellisel juhul siirad vabandused.

Eks siin on muidugi mitmeid põhjuseid miks nüüd nii pikk paus sisse tekkis. Alates suurest töökoormusest, millest tingituna on vähe vaba aega olnud kuni lõpetades sellega, et olen ise vähekene madalseisus olnud. Kui ma suvehakul oma asjad enam-vähem joonde sain, siis ma tegelikult kartsin, et mu teekonnal tuleb kindlasti üks tagasilöök. Ma küll ei tahtnud seda endale tunnistada, aga olin üsna kindel, et see tuleb. Ja see tuligi. Kui olla nii sügavas augus nagu mina, siis välja ronimine on üsna keeruline. Eriti olukorras kus abivahendeid on piiratud. Võib juhtuda, et libeda seinaga on oht veidikene tagasi vajuda. 

Ühest küljest on mul hea meel, et see tagasilöök mind praegusel hetkel tabas, sest see andis mulle võimaluse asjad uuesti enda jaoks selgeks mõelda ning mõtted koondada, et edaspidi targem olla. Teatud mõttes oli mulle seda isegi vaja. Ja seda tean ainult mina, miks. Seega nüüdseks olen hakanud jälle tasapisi sellest madalseisust toibuma ning valmis eesmärgi nimel tööd tegema.

Rahast rääkides, siis kõik võlgadega seonduv on kenasti kaetud ja selles osas asjad kontrolli all. Jõudu mööda olen hakanud mõtlema perioodi peale mil mu sissetulekud taaskord vähenevad. Ehk siis aastatega on tekkinud mõned huvid (hobideks oleks veidikene keeruline nimetada), mida oleks tegelikult soov väikeseks lisasissetulekuks vormida. Kahjuks seni pole õnnestunud välja mõelda kuidas seda teha.

Lõpetuseks tahaks tänada kõiki, kes on võtnud vaevaks reklaamidele klikkida. Tänu sellele tiksub ka mõni sent minu kontole. Ehk õnnestub mõne kuu pärast siis esimene raha ka Google käest kätte saada :)


pühapäev, 11. juuli 2021

Kriis

Viimasel ajal olen hakanud muutuma kuidagi rahutuks. Ei saagi aru milles täpsemalt probleem võiks olla, kuid justkui mingisugune madalseis on hetkel. Põhjust selleks justkui ei tohiks olla, sest tööd on palju ja sissetulekud korralikud. Igakuised maksed on kõik kaetud, muud jooksvad kulud samuti, lisaks saab igakuiselt ka kõrvale pandud, seega selles ei tohiks probleem olla. Ilmad on samuti ilusad (võibolla isegi liiga ilusad minu jaoks ). Mingisuguseid muresid justkui ei tohiks olla. Siiski tunnen, et midagi oleks puudu. Miski mis teeb mind rahutuks ja närviliseks. Juba hakkasin mõtlema, et ma ei oskagi niimoodi elada kui otseselt pinget peal pole. Pikka aega ju olen harjuma elama pingelises situatsioonis kus tuleb paljusid asju varjata ja keerutada, samuti pidev muretsemine raha ja maksude pärast.

Siiski olen millegipärast rahutu. Tahaks justkui tegutseda rohkem. Olgugi, et tööd on palju ja vaba aega napib, siiski tahaks selle vähese vaba aja kuidagi teisiti sisustada. Olen küll käinud perega mööda kodumaad ja veetnud aega, kuid midagi oleks nagu siiski vajaka. Kõige kehvem selle asja juures on see, et ma ei suuda sellest aru saada, mis nimelt. Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem see mind häirib. 



Nüüdseks on see kestnud juba umbes kuu. Alguses ma mõtlesin, et äkki on tegemist sellise pingelangusest tingitud olukorraga, kuid nüüd ma siiski kahtlustan, et see on midagi muud. Ma ei oskagi tegelikult päris täpselt seda sõnadesse panna, mis olukorras ma olen ja mida tunnen. Kuidagi keeruline on. Mõtlesin, et kui siia kirja panen, ehk aitab mõtteid koondada või näha asja natukene teise nurga alt. Loodetavasti läheb see kriis mööda ja suudan endale selgeks teha, miks ma sellises olukorras hetkel olen ning kuidas seda edaspidi vältida. Äkki peaks hoopis veel rohkem tööd tegema, et oleks võimalikult vähe vaba aega, et üldse mingeid lolle mõtteid omale pähe lasta. Tööl olles pole eriti aega sellele mõelda, seega ehk peituks siin lahendus. 



esmaspäev, 21. juuni 2021

Investeerimine

Olen vist veidike peast soe, et investeerimisest kirjutan, aga küllap 7 järjestikkust 12. tunnist tööpäeva on selles süüdi või hoopis harjumatult palav ilm. Siiski mõtlesin kirja panna mõned mõtted seoses investeerimisega.

Ma tegelikult olen juba päris ammu selle vastu huvi tundnud. Uurinud erinevaid võimalusi, isegi lugenud veidikene erinevat kirjandust. Paraku on jäänud edasised tõsisemad sammud kogu aeg tegemata. Põhjuseid muidugi kui palju. Jah, 2. pensionisammas mul on olnud aastaid, aga seda ma siiski investeerimiseks ei pea. Ka LHV kasvukonto on olnud mõnda aega, kuid see on ka selline ju kus ise väga palju mõtlema ei pea. Nüüd veidikene aega tagasi ma hakkasin aga asju teistmoodi tegema. Nimelt hakkasin uurima rohken aktsiatega seonduvat. Leidsin oma eelarvest ühe koha mille pealt kulusid kärpida ja otsustasin, et selle väikese summa eest ostan aktsiaid. Kuna Balti börsil tehingutasusid ei ole, siis pole vahet kas osta 1, 100 või 1000 euro eest. Iseasi muidugi kas praeguses turusituatsioonis on kõige õigem aeg üldse aktsiad osta. Aga selliselt ma otsustasin igatahes. On see siis õige või vale, seda näitab aeg.

Miks ma sellest aga kirjutan. Sellepärast, et ma tahan julgustada teisigi, kel vähegi võimalust mõelda selle peale. Isegi kui võimalust pole, siis vähemalt hankida infot ja uurida selle kohta, et kui tekib võimalus, siis oleks niiöelda taustauuring juba tehtud ja asi lihtsam. Algus on kõige raskem. Ma tean seda omast käest. Ja siinkohal ma ei räägi ainult investeerimisest. See kehtib kõikide asjadega. Seega tuleb ennast sundida ja teha need esimesed sammud. 

Tihti on nii, et teisi õpetada või soovitusi jagada on oluliselt lihtsam kui ise nende järgi talitada, kuid siiski ma praegu tegin seda. Eks mul endalgi ole veel nii mõnigi asi mida teised on soovitanud mul teha ja muuta, kuid kahjuks pole suutnud. Seega pean ka ise peeglisse vaatama ja tegelema edasi oma enda esimeste sammudega samuti.

kolmapäev, 16. juuni 2021

Reklaam

Ma olen nüüdseks olnud juba üsna pikka aega võlglane. Olen kokku puutunud inkassoga. Sattunud maksehäireregistrisse jne. Üheseõnaga krediidiasutuste silmis peaksin olema igati mustas nimekirjas. Selliseid asutusi pole muidugi palju kust ma oma "tipphetkel" laenu poleks võtnud, kuid mõned siiski on. Tundub, et need mõned vist ei tee taustauuringut või on siis masspostitused nii ükskõiksed, et pidevalt saan üha uusi laenupakkumisi. Mõnelt laenupakkujalt isegi lausa mitu korda nädalas. No ei teagi mida mõelda. Vahel on lausa kiusatus esitada taotlus, et näha mis vastus siis tuleb, kuid siiski pole hakanud seda seni tegema.

Mis puudutab reklaami, siis kohati pakub see veidike nalja, kuid kohati käib isegi närvidele. Sotsiaalmeedias on igal sammul laenureklaamid. Olgu, saan sellest aru. Suurtel otsingumootoritel ja sotsiaalmeedialehekülgedel on igasugused algoritmid, mis genereerivad reklaame, mida peaks mulle näitama ja seda ma eiran. Küll aga niiöelda otsepostitused mulle meili peale. Sellistelt pakkujatelt kust ma laenu pole võtnud. Jah, võibolla ma olen mõelnud proovida kunagi sealt laenu taotleda, kuid kindlasti ma pole pannud kuhugile linnukest, et peaks mulle pidevalt reklaami ja laenupakkumisi saatma. Ma arvan, et kui muidu tehakse kõik oma süsteemid automaatseks, siis võiks ka selles osas oma it-süsteeme parandada, et mõista, kellele ikkagi oleks mõistlik selliseid pakkumisi saata ja kellele mitte. Arvan, et mina pole hetkel kõige õigem inimene kellele oma pakkumisi teha ning usun, et ma pole ainus taolises olukorras.

pühapäev, 13. juuni 2021

See vist ei olegi enam võlablogi?

Hakkasin siin mõtlema, et see polegi ju enam võlablogi. Pole kirjutada sellest, kuidas igakuiselt vingerdada, et makse ära maksta. Või sellest kuidas raha puudu jääb. Samuti pole kirjutada sellest kuidas võlad kuhjuvad ja inkassod tüütavad, veelgi enam kohtutäituritest. Pole draamat. Samuti emotsioone on oluliselt vähem.

See ei tähenda, et võlaorjust pole. Võlgnevused on endiselt, need aga pole lihtsalt punases. Need on hetkel kontrolli all ja jõukohased tasuda nii, et isegi jääb raha ka muudeks kulutusteks. Seega pole enam seda olukorda mis oli eelmise aasta detsembris kui ma selle blogiga alustasin. Pole justkui enam millestki sellisest kirjutada, mida selle blogi lugejad ootaksid. Alustades oli eesmärk ennast siin justkui välja elada, kajastada oma tundeid, emotsioone, võibolla halada ja kurta raskuste üle. Küllap sai seda kõike tehtud, aga nüüdseks on asi sealmaal, et pole hetkel vajadust seda eriti teha. Eks mõningaid argimuresid ikka tuleb ette, aga see blogi pole selleks mõeldud.

Kuidas siis edasi? Olen tegelikult ju korduvalt mõelnud selle blogi lõpetamisele, aga pole söendanud. Teatud mõttes on see blogi olnud teraapia eest mulle. Rasketel aegadel sai ikka mõtteid kirja pandud ja see aitas kohati edasi liikuda. Seega tuleb leida uusi ideid ja mõtteid millest kirjutada ning mida oleks ka ühtlasi huvitav lugeda. Seega uuel nädalal uued teemad!