Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga poliitika. Kuva kõik postitused

neljapäev, 30. november 2023

Veidike poliitikast

Kuulasin eile Vilja Kiisleri intervjuud kaubandus- ja tööstuskoja juhi Toomas Lumaniga ja hakkasin endamisi mõtlema, et on vist õige hetk jagada omi mõtteid selle kohta mis toimub meil poliitikas ja üldiselt riigis. Ma pean ennast üsna laia silmaringiga isikuks, kes loeb uudiseid ja püüab maailmas toimuvaga kursis olla. Sellest tulenevalt julgen ka oma arvamust toimuva kohta avaldada.

Viimastel ajal olen aga hakanud siiski rohkem südant valutama selle pärast kuhu suunas meie riik ja majandus teel on. Ma ei ole majandust õppinud, kuid siiski olen oma senise elu ja töökogemuse kõrvalt midagi siiski kuulnud ja näinud, sellest sõltuvalt ma julgen ka oma arvamust avaldada. Ma ütlen kohe ära, et viimastel valimistel hääletasin Reformierakonna poolt. Põhjendan ka ära miks ma seda tegin. Esiteks sellepärast, et ma ei soovinud, et EKRE võidaks valimised. Ma ei väida, et kõik mida EKRE teeb või ütleb on vale, vaid lihtsalt ma leian, et selline käitumine ja retoorika pole ühtedele poliitikutele sobilik, seetõttu ma ka ei sooviks neid valitsuses näha. Teiseks ma olen pidanud Reformierakonda üsna mõistlikuks erakonnaks, kes tõi Eesti eelmisest majanduskriisist läbi ja eeldasin, et nad võiksid ka praeguse kriisiga hakkama saada. Kahjuks aga hakkab mulle üha enam tunduma, et ma eksisin. Praeguses olukorras ma enam nende poolt ei hääletaks. Jällegi püüan siis pikemalt põhjendada, miks. 

Praeguses olukorras mulle tundub, et meil mitte ei teha riigi rahandust korda, vaid seda rikutakse rohkem ära. Meil on olnud mitu järjestikust kriisi, mis inimeste majanduslikku olukorda on halvendanud. Eriti selliste inimeste kes elavad linnadest kaugemal, kelle sisstulekud on madalamad. Ja nüüd otsustab valitsus tõsta makse sel ajal kui inimestel on niigi keerulised ajad. Minu kui tavainimese arust ei ole see kõige targem tegu. Ja seda kõike tehakse üleolevalt, piisavaid selgitusi mitte jagades ja maakeeli öeldes lihtsalt ülbitsedes. Erakond kes on saanud rahvalt nii suure mandaadi ei peaks nii ülbelt käituma. Palju lihtsam oleks praeguses olukorras ära jätta selle maksuküüru kaotamine kui tõsta makse või kehtestada uusi. Ma leian, et Reformierakonna valija on piisavalt arukas ja talle saaks ära põhjendada miks maksuküüru kaotamine oleks mõistlik edasi lükata. Palju keerulisem on kogu rahvale põhjendada maksutõuse niigi keerulises majandusolukorras. 

Vaadates seda mis toimub ümberringi, siis ma pean tunnistama, et on raske mõista kust peaks maksutõusu näol riik raha juurde saama. Töötud ju makse ei makse ja kulutavad ka vähem. See tähendab ju ka käibemaksu vähenemist. Aga töötus kasvab. Puidutööstuses on keerulised ajad. Töötajaid koondatakse, toorainega on probleeme jne. Teedeehituses mahud vähenevad. Töötajaid koondadakse. Ja nii mõnelgi muul alal veel. Paljud nimetatud aladel töötanud spetsialistid kes on koondatud ei pruugi niipea uut tööd leida ja ka ümberõpe võtab aega. Nendel minu nimetatud aladel makstakse ka vähemalt riigi keskmist kui mitte kõrgemat palka ja seetõttu mina leian, et see kõik lõpuks ju mõjutab ka maksulaekumisi. Samamoodi on selle automaksuga, ma ei ütle, et see on üdini vale, lihtsalt on arusaamatu mida siis lõpuks maksustatakse ja mida sellega saavutada tahetakse. Mina kahjuks ei näe, et praegust majandus- ja rahanduspoliitikat ajavad inimesed teevad õigeid otsuseid. 

Äkki selleks, et tulusid suurendada peaks enne veidikene kulutama. Tundub, et meil riik seda teha ei taha. Samamoodi on igasuguste keeldudega. Lihtne on ju kõik ära keelata mõtlemata tagajärgedele. Hea on ju öelda, et ärme põlevkivi kasuta, see ei ole roheline jne. Metsa ei tohi maha võtta. Ja veel palju muudki. Aga mis on siis alternatiiv. Kui meil on olemas see maavara mida saab väärindada, siis tuleb seda teha seni kui ei ole paremat alternatiivi. Ma mõistan, et see ei käi rohepöördega kokku, aga kui riigi rahandus on kehv, siis äkki peaks mõtlema siiski olemasolevate võimaluste kasutamisele. Kui kõht on tühi, siis tuleb süüa seda mida kodus on. Kõiki asju tuleb ajada mõistlikult, ei saa öelda kõigele alati EI. Meil käib aga asi nii, et kohe öeldakse mingile asjale ei ilma seda põhjalikult uurimata. Ma ei ütle, et kõiki asju tuleks teha mõtlematult või kõik mets maha raiuda, aga siiski mingisuguseid mööndusi tuleks teha, vähemalt kuni olukorra paranemiseni. Kahjuks on nii, et kõik raha ei tule IT maailmast. On ka muud sektorid mis toovad riigile kasu, aga tundub, et meie riigijuhid kipuvad järjest enam seda unustama. Kohati jääb mulje, et mõnda majandusharu tahetakse välja suretada. 

Lõpetuseks tahan öelda, et mulle tundub üha enam, et praegune valitsus saeb seda oksa millel ta ise istub ning tundub, et nad otsustanud selle läbi saagida. Kahjuks aga arvan, et selle tõttu meie riigi rahandus korda ei saa, vaid on mõne aasta pärast veel kehvemas seisus kui seda on praegu. Minule tundub vägisi, et me mitte ei hakka kriisist väljuma, vaid sinna hoopis sisenema. Aga no eestlane on kange rahvas, küll kannatab ära. Vähemalt nii arvavad valitsejad. 

esmaspäev, 4. jaanuar 2021

Räägime asjast

Ma kirjutan täna natukene teistmoodi postituse. Juba on hakanud harjumuseks saama, et kui kätte jõuab esmaspäev, siis igal pool meedias kirjutatakse jälle sellest, kuidas pühapäeval Tre raadios härrased Helmed riigi mainet kahjustasid ja kedagi süüdistasid. Aeg ajalt tuleb ette, et olen jäänud seda saadet kuulama. Ma küll ei lülita spetsiaalselt sellele kanalile, et seda saadet kuulata, aga kui olen olukorras kus parasjagu raadio käib, siis lülitan küll sellele saatele. Avaldaks ka siinkohal natukene oma arvmamust sellel teemal, sest meil on ju sõnavabadus.

Vanasti oli selline saade nagu Meelejahutaja, kus erinevad inimesed esitasid šketse. See pühapäevane raadiosaade on minu jaoks umbes sama meelelahutuslik. Iga kord kui seda kuulan, ajab see naerma. Kuidas saakski teisiti kui alati räägitakse saates, et see mida teised teevad on ikka täielik jama, aga see mida EKRE teeb, päästab maailma. Varsti võibolla pole enam riiki, keda selles saates poleks mainitud. Miks peaks seda juttu tõsiselt üldse võtma? Eriti veel välisriigi poliitikud. Vaevalt, et näiteks leedukad seda saadet kuulavad ja siis mõtlevad, et eestlased vihkavad neid. Mul on ka paar tuttavat leedukat, kas peaks nüüd vabandama nende ees? Omal ajal lubas Ansip Eesti viie rikkama riigi sekka viia, kõik naersid. Nüüd räägivad Helmed süvariigist, võime ka selle üle ju naerda. 

Härra peaminister ütles õigesti, et saatejuhte peaks kontrollima, et poleks lõvišokolaadi söönud. Iga kord kui ma seda saadet olen kuulanud, siis räägitakse sellest kuidas kõik meie riigis on hästi ainult tänu EKRE-le. Ajab ju naerma. Millegipärast aga nende reitingud on hakanud langema kui uuringuid uskuda. Aga tegelikult võiks kõik parlamendis olevad erakonnad teha oma raadiosaate. See oleks väga värskendav ja huvitav kuulamine. Pühapäeva hommikul kõik saated järjest. Hommikul kell 10 hakkad kuulama ja õhtuni välja. Õhtul veel kokkuvõttev saade, kes kõige parema saate tegi.

Seega ärge võtke seda kõike väga tõsiselt. Mehed teevad nalja ja samal ajal endale reklaami. Keegi ei keela ju samaga vastata. Igaühe oma asi, kuidas endale reklaami teha. Kuulake mõnikord seda saadet ja saate aru, millest ma räägin. Niiet härra Peaminister ja proua President, ärge muretsege, leedukate arvamust ja suhtumist meie riiki see saade ei mõjutanud.

Kaunist esmaspäeva!