Töö ja tööjõud

Viimastel aegadel käib uudistest läbi erinevaid artikkleid sellest kuidas meil on pigem tööjõu mitte tööpuudus. Olen lugenud erinevaid arvamusi selle kohta, et keeruline on leida töötajaid erinevatele ametikohtadele. Samuti välistööjõu probleemist ja palgaprobleemidest. 

Ma olen ise enda alal töötanud juba veidi rohkem kui 15 aastat. Selle ajaga on kogunenud teatud oskused ja kogemused, aga ka tekkinud teatud tüdimus ning rutiin. See omakorda on viinud selleni, et olen mõlgutanud mõtteid otsida teist tööd, liikuda edasi, teha midagi veidikene erinevat. Miks ma seda seni teinud pole. Selleks on põhjuseid mitmeid. Esiteks teatav ebakindlus seoses võimaliku töökohavahetusega mis põhjustatud teadmatusest uue koha suhtes. Kas saan hakkama? Kas meeldib? Jne. Kuna mul on ka teatavad finantsilised kohustused, siis kergekäelislt töökohta vahetada ma ka lihtsalt ei saa. Siiski olen tasapisi ringi vaadanud, et millegi huvitava leidmisel saaksin kandideerida. 

Veidi aega tagasi siis leidsingi ühe pakkumise, mis mind kõnetas. Natukene mõtlemist ja otsustasingi kandideerida, sest see veel ei kohusta ju millekski. Mõnda aega hiljem sain teate, et olen saanud niiöelda järgmisesse vooru. Selgus, et see oligi juba lõppvoor ja tehti pakkumine, et räägime läbi ja vastastikkusel sobivusel pannakae leping lauale. Pärast mõningaid läbirääkimisi juhtidega, selgus, et nad sooviksid mind tööle võtta. Ma olin ka ise huvitatud ja seega jõudsime selle kõige tähtsama teemani, milleks on tasu. Mul tavaliselt ei ole kombeks enda nõudmisi esimesena välja käia, seega küsisin nende pakkumist esmalt, eeldades, et kuna nende huvi tundus suur, siis vajadusel saab tasu osas läbirääkimisi pidada. Olin enda jaoks ka numbrid paika pannud. Kuuldes nende pakkumist olin üllatunud kui madal see oli. Esmalt arvasin, et ju see nendepoolne taktika, et lähebki tingimiseks ja jõuame kokkuleppele, aga kui olin enda numbrid öelnud, sain vastuseks, et pole kuidagi võimalik rohkem maksta kui see mis nad pakkusid. Sellega meie läbirääkimised ka lõppesid. Ma olin ka nõus oma soovist natukene allapoole tulema, sest minus oli päris suur soov sinna tööle minna, aga siiski mitte pakutud tasu eest. Tegelikult oli lõpuks minu soov ainult 200 eurot suurem kui nende pakutav. 

Mis ma öelda tahan on see, et pärast juttu kui keeruline on töötajat leida ja öelda, et oled sobilik ning sind soovitakse palgata jääb asi tasu taha. Järelikult siis ikkagi pole nii keeruline ja polnud soov piisavalt suur. Vaatasin veel hiljem selle ettevõtte kohta, et arvestades käibe ja kasuminumbreid tundus selline jäik suhtumine nii väikese summa pärast veelgi kummalisem. 

Peale sellist kogemust olen ma küll natukene skeptiline selles osas, et pole kedagi palgata. Pigem on asi ikkagi tasus. Mul on endal mitmeid tuttavaid, kes on juhid ja tean, et teatud juhtudel, eriti väikeettevõttel ei olegi alati võimalik tasu osas eriti läbi rääkida, aga kui ikka käibe ja kasuminumbrid on kuue- või enamakohalised, siis jätab jutt, et pole võimalik korralikku tasu maksta kummalise maigu juurde.

Ma käisin pildistamas

Tore kui inimesel on olemas mõni hobi millega tegeleda. Eriti kui elatakse pideva pinge all ja stressis. Ma ise küll pildistamist oma päris hobiks ei pea ja olen selles valdkonnas alles amatöör, kuid vahel on hea üksinda omi mõtteid mõelda ja selle käigus mõned looduspildid teha.

Lisan siia siis mõned pildid mis ma teinud olen.

Uued sihid

Teatavasti on viimased aastad olnud üpris keerulised. Kõik laenude ja võlgadega seotud jamad ning võitlus sõltuvusprobleemidega on viinud selleni, et paljud olulised asjad nagu korralik toitumine, aktiivne liikumine, vaba aja veetmine perega on jäänud sootuks tahaplaanile.

Olen enda puhul täheldanud seda, et seoses keerulise olukorraga olen hakanud üha enam mõtlema erinevate asjade üle. Näiteks olen mõelnud, et võiks hakata endale tasapisi uusi väikeseid eesmärke püstitama. 

Nagu eelnevalt mainisin, siis olukorrast tulenevalt on mõned asjad tahaplaanile jäänud. Sellest tingituna on viimastel aastatel ka kehakaal märgatavalt tõusnud. Nüüd leidsin, et oleks õige aeg seada endale tagasihoidlik eesmärk kaalu kaotada. Siinkohal ei hakka ma endale mingit konkreetset numbrit ette panema, vaid võtan esialgu eesmärgiks teha selliseid ümberkorraldusi elus mis üleüldse soodustaksid kaalulangetust. Alles siis hakkame numbritest rääkima. 

Ma tean, et paljud soovitavad seada võimalikult suuri eesmärke mille poole pürgida, kuid tundes ennast, siis on tulemuslikum seada tagasihoidlikum eesmärk, et selle saavutamisel saadav lisamotivatsioon aitab edasi pürgida. Jah ka mina unistan suurelt, kuid eesmärgid sean siiski niiöelda step-by-step.

Ühe väikese eesmärgi ma siin tegelikult külvasin juba ühes eelnevas postituses kus kirjutasin, et loodan reklaamirahadest ka esimese väljamakseni jõuda. Seega kui hästi läheb, siis kuu lõpuks saab see eesmärk täidetud ja oleks üks väike võit saavutatud. Seniks aga seame uusi väikeseid sihte mille poole pürgida.