Pühapäev, 23. mai 2021

Ma vaatasin Eurovisiooni "laulu"võistlust

Nagu paljud inimesed üle euroopa, nii ka mina otsustasin vaadata seda suurvõistlust. Mäletan, et juba noorena sai alati maikuus seda lauluvõistlust oodatud ja vaadatud, sest lisaks omadele kaasaelamisele oli alati küllaltki palju head muusikat võimalik kuulata. Lisaks muidugi naabrite vaheline mõõduvõtt ja mis muidugi kõige põnevam, oli loomulikulikult punktide andmine. Mäletan, et alati meeldis seda võistlust vaadata, kohe tõeliselt nauditav oli see show, aga nüüd aastaid hiljem on miskipärast see kõik hakanud muutuma järjest vähem nauditavaks ja kohati võib isegi öelda, et ebameeldivaks. Miks küll?

Võibolla hakkan ma lihtsalt vanaks jääma ja ei suuda enam mõista seda tänapäeva muusikamaitset, hinnata lavashowd või esinejaid. Juba aastaid tundub mulle, et see nimetus ei peaks olema Eurovision Song Contest, sest tegemist pole ju suuresti lauluvõistlusega. Kas tõesti parim laul võitis eile? Selle üle saaks kindlasti pidada vägagi pika diskussiooni, sest maitsed on ju erinevad. Kas see laul oleks ka siis võitnud kui kõiki esinejaid mängitaks pimesi? Võibolla. Igatahes minu hinnangul ei ole enam ammu tegemist lauluvõistlusega. Pigem on tegemist lihtsalt mingi kirju show-ga. Mida rohkem paljast ihu, seda parem. Seks ju müüb. Mida pöörasem väljanägemine, seda parem. Ühesõnaga laulmise ja meloodiaga on vähe pistmist. Pigem on oluline, väljanägemine, käitumine, isegi poliitika. Ma isegi saan aru, et lavashow ja esinemisoskus on väga oluline, et lugu mõjuks tervikuna, kuid siiski jääb mulle mulje, et laul on kõigest võibolla ainult 10%, kõik muu on olulisem.

Vaadates viimaste aastate esinemisi ja võidulaule, siis ma tõsimeeli arvan, et omaaegne Kreisiraadio Leto Svet oli oma ajast 15 aastat ees. Kui nad oleksid eile võistelnud, siis oleks edu garanteeritud. Samuti Winny Puhh. Oleks sobinud nagu rusikas silmaauku. Paraku vist eestlased on endiselt seda meelt, et saadame võistlusele parima laulu. Siiski tuleb välja, et see ei taha hästi töötada.  Nii, et võibolla Eesti Laul peaks järgmisel aastal mõtlema sellele, et kas on mõtet ainult parimat laulu valida.



Laupäev, 22. mai 2021

No mis nüüd lahti?

Viimased kuud on olnud küllaltki pingeline aeg. On tulnud tegeleda päris paljude tegevustega. Palju numbrimajandust ja selgituste andmist ning kõiksugu muid tegevusi. Lisaks on olnud töises plaanis väga kiired ajad. Tööd palju ning sellest tulenevalt pole jäänud eriti vaba aega. Kui käesolev nädalavahetus välja arvata, siis viimase kuu aja jooksul kolm vaba päeva olnud. Kodused toimetused juurde arvestada, siis polegi nagu puhata saanud.
Varasemalt on see kõik kuidagi loomulikult toimunud. Pole ju esimene kord kui sellise tempoga töötan ja toimetan. Jah, selliseid muid tegevusi mida ma eelnevalt nimetasin, pole küll juures olnud ning ka stressitase on küllap olnud madalamal, kuid siiski peaks olema justkui harjunud. Nüüd aga mõned päevad tagasi juhtus midagi ootamatut. Nimelt juba päeval tööl tundsin, et enesetunne hakkab kuidagi kehvaks muutuma. Selline uimane enesetunne, suu kuivas, veidikene iiveldust jne. Esimese hooga mõtlesin, et küllap hakkab mingisugune tõbi külge tulema, isegi käis korraks peast läbi mõte sellest koroonaviirusest. Enesetunne läks järjest kehvemaks ja kui õhtul koju jõudsin, siis oli juba päris räbal olla. Kraadiklaasi all hoides hakkasin aga mõtlema, et äkki on põhjus hoopis kusagil mujal peidus. Polnud mul justkui klassikalist külmetushaiguse või gripi tunnuseid. Ei mingit köha, nohu, külmavärinaid. Lihtsalt uimasus, liigesvalud ja muidu üldine kehv enesetunne. Mõtlesin eelnevatele päevadele. Seejärel sain aru, et võibolla annab hoopis organism mulle märku, et oleks aeg veidikene puhata, korralikult välja magada, sest viimaste päevade keskmine uneaeg tuli umbes 5 tundi ning kui sinna juurde liita pikad tööpäevad ja muud stressi tekitavad faktorid, siis saabki kokku küllaltki mitte tervisliku koosluse. Kui kraadiklaas näitas numbrit, mis algas 38-ga, siis otsustasin, et sel nädalavahetusel ei liiguta lillegi. Võtsin kaks pitsi viina ja peoga paratsetamooli ning läksin magama. Hommikul õnneks oli veidikene parem olla ja päevapeale tööl uuesti omas rütmis olles tundus, et võib jälle edasi tegutseda. Siiski jäin oma otsusele kindlaks, et nädalavahetusel võtan rahulikult. Puhkan, üritan unevõlga tagasi magada ning muidu rahulikult võtta, et uueks nädalaks jälle vormis olla. Minu jaoks oli tegemist täiesti uue kogemusega, et kas tõesti niimoodi võib tervis märku anda. 
Seega hetkel oleme nädalavahetuse reziimil. Nagu öeldakse, siis diivan, tuhvild, televiisor. Üritame akusid laadida ja lihtsalt puhata. Uuel nädalal on ju vaja uue hooga edasi panna. Kes ei tööta see ei söö!



Laupäev, 8. mai 2021

Vahekokkuvõte

Kui see blogi veidike enam kui 5 kuud tagasi loodud sai, oli selle eesmärk ilmselt hoopis teistsugune kui see on käesoleval ajahetkel. Plaanis oli kajastade oma mõtteid, emotsioone, võitlust võlglasena. Kõik kes seda lugema on sattunud eeldaksid ilmselt sedasama, lisaks ilmselt ka intriige, draamat seoses võitluses võlgadega, samuti rohkem numbripostitusi. Õnneks või kahjuks ma pole seda kõike siin pakkunud. 

Põhjus peitub selles, et pole hetkel seda kõike pakkuda. Mõnda aega olen tegelenud sellega, et saavutada olukord kus minu sissetulekud ületaksid minu igakuised laenumakseid. Sellest tulenevalt polegi olnud väga palju midagi kajastada seoses võitluses võlgadega. Töises plaanis on suhteliselt kiired ajad, mis annavad võimaluse teenida suuremat sissetulekut ehk selles mõttes on olukord taaskord parem kui blogi alguskuudel. Kokkuvõtvalt on olukord veidike rahulikum kui blogi alustades.

Võibolla on lugejaid keda huvitab, mis ma oma võlgadega siis ette olen võtnud, et saavutada olukord kus oleksin taas niiöelda maksejõuline. Teatud põhjustel ma ei soovi hakata seda detailselt siin blogis lahkama, aga kui kellegi siiski on soovi täpsemat informatsiooni saada võib mulle kirjutada. Samuti võib teada anda kui on soovi, et kirjutaksin rohkem mõnel teemal mida seni võibolla vähem olen kajastanud. Olgu nendeks siis sõltuvuse, mängimise, emotsioonide või sootuks millegi muuga seotud jutud. 

Laupäev, 1. mai 2021

Kui mul oleks miljon krooni

Kui mul oleks miljon krooni. Nende sõnadega algas aastaid tagasi ühe populaarse ansambli muusikapala. Terve lugu rääkis sellest, mida kõike saaks teha kui vaid oleks miljon krooni. Tänapäeva valuutas oleks see umbes 65000 eurot ja ega ei kujuta hästi ette, et keegi laulaks laulu sõnadega: kui mul oleks kuuskümmendviis tuhat eurot. 

Aga see polegi oluline. Oluline on see, mida selle rahaga teha saaks. Niipalju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi, soove, unistusi. Mõni ilmselt maksaks ära kodulaenu. Saaks suure koorma kaelast ära ja oleks üks mure vähem. Samas mõned inimesed võibolla läheks hoopis reisima. Võtaks töölt aja maha ja naudiks seiklusi. Kui koroonakriis selleks muidugi võimaluse annab. Mingi osa inimestest võibolla hoopis investeeriksid selle raha. See on ju juba selline summa, mida on võimalik investeerida mitmeti. Kas kinnisvarasse, aktsiatesse või hoopis kuidagi teisiti või jagades mitme investeerimisvõimaluse vahel. Võimalusi palju. Kui laulust jääb mulje, et tegemist on sellise summaga, millega võiks kohe jalad seinale visata ning elu nautima hakata, siis tegelikkuses ega see päris nii ikka ei ole. Loomulikult aastaid tagasi kui see lugu ilmus oli miljon krooni ehk umbes 65000 eurot oluliselt suurema väärtusega kui see on tänapäeval, kuid siiski ilmselt mitte selline summa, millega ei peaks enam iialgi tööd tegema. Summa on küll suur, kuid kahjuks siiski mitte selline, mis aitaks ülejäänud elu elada nii, et raha pärast muretsema ei peaks. Küll on aga tegemist sellise summaga, mis annaks üsnagi korraliku algkapitali selleks, et muretuma tuleviku peale püüelda. Olenemata sellest kuidas seda kasutada muidagi. Kui aga seda ei taheta teha, siis võib ju alati kulutada tühja-tähja peale. Võimalusi on lõputult. Eks igaüks võib ise mõelda, mida teeks kui selline raha sülle kukuks.

Aga kui mul oleks miljon krooni. Laulusõnad ütlevad lõpus: kui mul oleks miljon krooni, jääks väheks veel. Aga kui mul oleks miljon krooni, siis maksaksin võlad ära ja jääks üle veel. Võibolla ostaksin peale võlgade tasumist veel 1000 Tallina Kaubamaja aktsiat ja jääks ikkagi veel veidike üle. 

Kokkuvõtvalt võiks öelda sama lause nagu laulus: kui mul oleks miljon krooni, see poleks halb.