Reklaam

Ma olen nüüdseks olnud juba üsna pikka aega võlglane. Olen kokku puutunud inkassoga. Sattunud maksehäireregistrisse jne. Üheseõnaga krediidiasutuste silmis peaksin olema igati mustas nimekirjas. Selliseid asutusi pole muidugi palju kust ma oma "tipphetkel" laenu poleks võtnud, kuid mõned siiski on. Tundub, et need mõned vist ei tee taustauuringut või on siis masspostitused nii ükskõiksed, et pidevalt saan üha uusi laenupakkumisi. Mõnelt laenupakkujalt isegi lausa mitu korda nädalas. No ei teagi mida mõelda. Vahel on lausa kiusatus esitada taotlus, et näha mis vastus siis tuleb, kuid siiski pole hakanud seda seni tegema.

Mis puudutab reklaami, siis kohati pakub see veidike nalja, kuid kohati käib isegi närvidele. Sotsiaalmeedias on igal sammul laenureklaamid. Olgu, saan sellest aru. Suurtel otsingumootoritel ja sotsiaalmeedialehekülgedel on igasugused algoritmid, mis genereerivad reklaame, mida peaks mulle näitama ja seda ma eiran. Küll aga niiöelda otsepostitused mulle meili peale. Sellistelt pakkujatelt kust ma laenu pole võtnud. Jah, võibolla ma olen mõelnud proovida kunagi sealt laenu taotleda, kuid kindlasti ma pole pannud kuhugile linnukest, et peaks mulle pidevalt reklaami ja laenupakkumisi saatma. Ma arvan, et kui muidu tehakse kõik oma süsteemid automaatseks, siis võiks ka selles osas oma it-süsteeme parandada, et mõista, kellele ikkagi oleks mõistlik selliseid pakkumisi saata ja kellele mitte. Arvan, et mina pole hetkel kõige õigem inimene kellele oma pakkumisi teha ning usun, et ma pole ainus taolises olukorras.

Abi ning eesmärk

Jõulud selleks korraks siis läbi jälle. Kõik oli samamoodi kui eelnevatel aastatel, kuid ühe väikese erinevusega. Sel aastal oli mul võlgasid rohkem kui varasematel aastatel, küll aga olen ma nüüdseks omale selgeks teinud, mis olukorras ma tegelikult olen. Õnneks suutsin pühad mööda saata selliselt, et eriti olukorrale ei mõelnud ja nautisin perega olemist. Aga see selleks.

Minu käest küsiti, et miks ma hakkasin seda blogi pidama. Kas minu eesmärk on otsida kaastunnet või abi? Kas ma hakkasin blogima selleks, et saada finantsabi nagu teised blogijad seda on saanud? Ning kas abipakkumise korral võtaksin seda vastu? Lugejale ja kõrvaltvaatajale võib see tundudagi nii, et otsin finantsabi. Võimalik, et ise kõrvaltvaatajana mõtleksin samuti nii. Finantsraskustes inimene võib ju olla kõigeks valmis, et enda olukorda kuidagi moodi parandada, eriti selline, kes on sõltuvuste tõttu sattunud raskustesse. 

Aga see ei ole minu eesmärk. Esmane mõte kui ma seda blogi kirjutama hakkasin, oli lihtsalt eneseväljendus. Ma tahtsin lihtsalt panna kirja, mida ma tunnen ja kuidas ma mõtlen. Ma ei teinud seda blogi kohe alguses avalikukski, sest ma polnud kindel, kas ma seda soovin. Jah, pärast avalikuks tegemist ma mõtlesin siia lisada Google Adsense programmi, et reklaami pealt midagi teenida, seda ma tõesti ei salga. Seega vastus küsimusele, kas mu eesmärk oli annetusi koguma hakata, siis vastus on ei. Kas eesmärk on panna inimesi mulle kaasa tundma, et selles olukorras olen? Vastus on ei. Küsimusele, mida ma teeksin kui keegi abi pakuks, ühest vastust ei ole. Siinkohal ütleksin, et see oleneks ilmselt sellest, millist abi pakutakse, sest abi võib olla väga erinevat. Loodetavasti said nüüd need küsimused vastatud ning edaspidi sellistele küsimustele eraldi kellelgi vastama ei pea hakkama. Pea püsti ja edasi!

Mõni sõna laenudest

Räägiks paari sõnaga laenupakkujatest. Rõhutan, et ei tee siin postituses kellelegi reklaami ja seega jätan kõik nimed nimetamata. Samuti lähtun siin pelgalt iseenda kogemusest. Vaadates oma laenulepinguid, siis võin öelda, et päris mitmed neist on selliselt võetud, et konkreetselt tol hetkel mul polnudki otseselt raha vaja. Miks ma siis aga lepingud sõlmisin. Kohe selgitan. 

Näide 1. Login sisse internetipanka ja näen. Teile on pakkumine. Võtan siis lahti ja näen, et Teile on koostatud väikelaenupakkumine summas xxx. Muud ei ole vaja teha kui allkirjastada. Loomulikult saan aru, et keegi teine minu eest seda laenu ei võta, aga tol hetkel olid mul juba mõned suurema intressiga laenud ja seega mõtlesin, et hea võimalus refinantseerida. Mõeldud, tehtud.

Näide 2. Rahulik õhtu kodus. Korraga saabub email. Võtan lahti ja loen. Personaalpakkumine teile: pakume väikelaenu teile summas xxx. Lepingu sõlmimiseks logige sisse iseteenindusse. Kunas intress tundus madalam ja kuumkse väiksem kui mõne teise laenu oma, siis jällegi põhjus sama, saab refinantseerida. Mõeldud, tehtud.

Näide 3. SMS, teie krediidkontol on vaba raha xxx. Jälle võimalus kasutada, olgugi, et võibolla ise ei tule selle pealegi, et sealt midagi juurde võtta, sest viimati sai ju limiit täis. Paraku tulevad sellised pakkumised lausa kandikul ja kui olukord on juba kehv ja pea veel ei lõika, siis langedki neisse lõksudesse.

Kokkuvõtteks: Sellel nädalal olen saanud 2 sms-i ja ühe meili, kus pakutakse laenu. Summa kenasti kirjas taotlemiseks. Seda kõike olukorras, kus ma olen osadele laenuandjatele juba võlgu. Jah, ma pole küll veel maksehäireregistris, kuid siiski. Pidevalt pakutakse. Tänu sellele ongi kehvemas seisus inimesi lihtne konksu otsa võtta ja tirida neid veelgi sügavamasse sohu. Saab muidugi väita, et keegi ei sunni kedagi ühtegi laenu võtma, aga teatud seisundis inimesi on lihtsalt kergem selleks suunata. Õnneks mina olen tänaseks päevaks sellest aru saanud ja uusi laene ei võta, aga kui palju võib tegelikult olla neid, keda selliselt lõksu meelitatakse. Kuivõrd õige selline teguviis on, võib igaüks ise otsustada.