Kas mul on plaan?

Pidevalt küsin endalt, kas mul on mingi plaan või eesmärk. Eesmärk on üritada seda olukorda kuidagi lahendada. Aga kas selleks mul on plaan. Sellele küsimusele on raske vastata. Olen oma peas läbi mõelnud erinevaid stsenaariume sadu kordi, kuid leida seda õiget lähenemist minu olukorrale on väga keeruline kui mitte öelda võimatu.
Kõige lihtsam oleks ilmselt lihtsalt lüüa käega, ignoreerida kõiki meile ja kõnesid ning oodata ja vaadata lihtsalt mis saab. Pikas plaanis ilmselt oleks see kõige kehvem variant.
Olen mõelnud, et hakkaks tasuma siis nendele, kes kõige rohkem kisa teevad(võimaluse piires muidugi), kuid kas ka see on kõige parem lahendus. Varem või hiljem hakkavad nagunii kõik tõsiselt kisa tõstma ja nõudma oma.
Maksta siis kõigile natukene iga kuu. Aga kas ka see on kõige õigem, sest viivised ja trahvid hakkavad ikkagi lisanduma.
Kuidas siis leida seda kõige optimaalsemat varianti antud olukorras. Googeldades seda küsimust võib leida ka soovitusi, aga need kõik on kuidagi pinnapealsed ja konkreetset soovitust ei leia kusagilt. Võibolla tuleks hoopis kombineerida erinevaid lahendusi (va. seda esimest) ja siis lihtsalt loota parimat. Tuleb lihtsalt tõele näkku vaadata, tunnistada oma vigu, suhelda niipalju kui võimalik ning otsida lahendusi. Kõige tähtsam siiski on mitte alla anda. Võitlus alga!