Hakkasin siin mõtlema, et see polegi ju enam võlablogi. Pole kirjutada sellest, kuidas igakuiselt vingerdada, et makse ära maksta. Või sellest kuidas raha puudu jääb. Samuti pole kirjutada sellest kuidas võlad kuhjuvad ja inkassod tüütavad, veelgi enam kohtutäituritest. Pole draamat. Samuti emotsioone on oluliselt vähem.
See ei tähenda, et võlaorjust pole. Võlgnevused on endiselt, need aga pole lihtsalt punases. Need on hetkel kontrolli all ja jõukohased tasuda nii, et isegi jääb raha ka muudeks kulutusteks. Seega pole enam seda olukorda mis oli eelmise aasta detsembris kui ma selle blogiga alustasin. Pole justkui enam millestki sellisest kirjutada, mida selle blogi lugejad ootaksid. Alustades oli eesmärk ennast siin justkui välja elada, kajastada oma tundeid, emotsioone, võibolla halada ja kurta raskuste üle. Küllap sai seda kõike tehtud, aga nüüdseks on asi sealmaal, et pole hetkel vajadust seda eriti teha. Eks mõningaid argimuresid ikka tuleb ette, aga see blogi pole selleks mõeldud.
Kuidas siis edasi? Olen tegelikult ju korduvalt mõelnud selle blogi lõpetamisele, aga pole söendanud. Teatud mõttes on see blogi olnud teraapia eest mulle. Rasketel aegadel sai ikka mõtteid kirja pandud ja see aitas kohati edasi liikuda. Seega tuleb leida uusi ideid ja mõtteid millest kirjutada ning mida oleks ka ühtlasi huvitav lugeda. Seega uuel nädalal uued teemad!
Ma arvan, et see on midagi sellist, mille osas ei maksa üle mõelda. Meil blogijatena on ju täielik õigus teha oma blogiga seda, mida soovime. Alati võib pausi pidada või ära lõpetada. Aga samas, mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et blogi ära peita või kustutada vist ei maksa, sest äkki tuleb ka aastate pärast mõni võlahädas olev inimene neid lugema ja näeb tuttavaid emotsioone ja seisundeid. Ning tunneb, et ta polegi see üksik õnnetu. Selles mõttes on neil võlablogidel teatav vastutus ühiskonna ees siiski olemas. Aga tõsi ta on (tunnetan ka enda loo puhul), et draamat enam igapäevaselt ei ole ja selle tõttu on ehk ka lugejate huvi vähenenud või vähenemas... Inimesed ju igatsevad verd, higi ja pisaraid, eriti neid teiste omi... Mõnusat suve!
VastaKustutaEks ta nii kipub olema jah...
Kustuta