No mis nüüd lahti?

Viimased kuud on olnud küllaltki pingeline aeg. On tulnud tegeleda päris paljude tegevustega. Palju numbrimajandust ja selgituste andmist ning kõiksugu muid tegevusi. Lisaks on olnud töises plaanis väga kiired ajad. Tööd palju ning sellest tulenevalt pole jäänud eriti vaba aega. Kui käesolev nädalavahetus välja arvata, siis viimase kuu aja jooksul kolm vaba päeva olnud. Kodused toimetused juurde arvestada, siis polegi nagu puhata saanud.

Varasemalt on see kõik kuidagi loomulikult toimunud. Pole ju esimene kord kui sellise tempoga töötan ja toimetan. Jah, selliseid muid tegevusi mida ma eelnevalt nimetasin, pole küll juures olnud ning ka stressitase on küllap olnud madalamal, kuid siiski peaks olema justkui harjunud. Nüüd aga mõned päevad tagasi juhtus midagi ootamatut. Nimelt juba päeval tööl tundsin, et enesetunne hakkab kuidagi kehvaks muutuma. Selline uimane enesetunne, suu kuivas, veidikene iiveldust jne. Esimese hooga mõtlesin, et küllap hakkab mingisugune tõbi külge tulema, isegi käis korraks peast läbi mõte sellest koroonaviirusest. Enesetunne läks järjest kehvemaks ja kui õhtul koju jõudsin, siis oli juba päris räbal olla. Kraadiklaasi all hoides hakkasin aga mõtlema, et äkki on põhjus hoopis kusagil mujal peidus. Polnud mul justkui klassikalist külmetushaiguse või gripi tunnuseid. Ei mingit köha, nohu, külmavärinaid. Lihtsalt uimasus, liigesvalud ja muidu üldine kehv enesetunne. Mõtlesin eelnevatele päevadele. Seejärel sain aru, et võibolla annab hoopis organism mulle märku, et oleks aeg veidikene puhata, korralikult välja magada, sest viimaste päevade keskmine uneaeg tuli umbes 5 tundi ning kui sinna juurde liita pikad tööpäevad ja muud stressi tekitavad faktorid, siis saabki kokku küllaltki mitte tervisliku koosluse. Kui kraadiklaas näitas numbrit, mis algas 38-ga, siis otsustasin, et sel nädalavahetusel ei liiguta lillegi. Võtsin kaks pitsi viina ja peoga paratsetamooli ning läksin magama. Hommikul õnneks oli veidikene parem olla ja päevapeale tööl uuesti omas rütmis olles tundus, et võib jälle edasi tegutseda. Siiski jäin oma otsusele kindlaks, et nädalavahetusel võtan rahulikult. Puhkan, üritan unevõlga tagasi magada ning muidu rahulikult võtta, et uueks nädalaks jälle vormis olla. Minu jaoks oli tegemist täiesti uue kogemusega, et kas tõesti niimoodi võib tervis märku anda. 

Seega hetkel oleme nädalavahetuse reziimil. Nagu öeldakse, siis diivan, tuhvild, televiisor. Üritame akusid laadida ja lihtsalt puhata. Uuel nädalal on ju vaja uue hooga edasi panna. Kes ei tööta see ei söö!