Madalseis ehk millega võrdlen võlgniku olukorda

Viimastel päevadel on meeleolu kuidagi ääretult kehvapoolne olnud. Hinges on selline häiriv kripeldamine. Sarnane tunne nagu siis kui tead, et midagi väga olulist on jäänud tegemata, aga suuda meenutada, mis see oli. Ühesõnaga kerge ärevus. Täpselt ei saagi aru, milles see põhjus võiks olla. 

Kas see põhjus peitub eesootavates tegemistes, sest ei tea päris täpselt, mida oodata või kuidas käituda. On see seotud hoopis tööalaste mõtetega. Ehk hoopis kevadväsimus. Kas mingi osa on selles ka hulgal kõnedel ja sõnumitel laenuandjatelt. Või hoopis kõik kokku. Ei oskagi arvata. Igatahes on käesolev nädal kuidagi ebameeldiv.

Teatud mõttes olen ma oma võlgadega rahu sõlminud. Ma ei saa neid olematuks muuta, seega on ainus võimalus neile otsa vaadata. On küll mõningad nüansid, mis ilmselt häirivad mind veel mõnda aega. Siiski pole see pole midagi sellist, mida ma ei saaks lahendada, aga antud hetkel on lihtsalt parem kui ma seda ei tee. Iga asi siiski omal ajal. 

Mis puutub võlgadesse, siis ma olen viimasel ajal üha enam hakanud kogu seda olukorda võrdlema autodega. Kõlab natukene naljakalt, kuid nii see paraku on. Võlgadesse sattumine on nagu autosõit aukudega teel. Sõidad oma teel, aga iga veidikese aja järel leiad mõne augu ülesse. Ehk sõitmine auku on nagu laenu võtmine. Paraku iga auk tähendab seda, et sõitmine läheb raskemaks ja auto võib hakata lagunema. Mingil hetkel võib auto hakata aga kolisema või vilisema jne. Sa võid ju selle kolinaga mõnda aega sõita, kuid ühel hetkel läheb see kolin suuremaks ja suuremaks kuni hetkeni, mil auto läheb katki keset teed. Võlgades kodaniku mõistes on see hetk mil oled jõudnud põhja. Alles siis hakkad sa ju mõtlema, et ehk oleks pidanud selle kolinaga tegelema juba varem. Oleks olnud remont lihtsam ja odavam. Siis on aga hilja ja tuleb hakata tegelema tagajärgedega. Kõigepealt tuleb aga auto teepealt ära saada. Võlgade mõttes siis tunnistada oma probleemi. Seejärel teha selgeks kui tõsine on auto rike ehk saada oma võlgadest täpne ülevaade. Alles siis saab alustada remondi planeerimise ja remondiga. Enda seisukohalt lähtudes, siis olen hetkel selle remondi planeerimise juures ehk võib öelda, et ootan varuosasid. Kuigi auto on päris katki, olen siiski otsustanud seda remontida, mitte maha kanda. Paraku võtab iga liigutus omajagu aega ning see ei edene võibolla nii kiiresti kui sooviks, kuid siiski on esimesed sammud selleks astutud.

Ma loodan, et ühel päeval kui varuosad kohale jõuavad, saavad need olema õiged ning ma saan alustada autoremondiga. Ega see lihtne saa olema, kuid tuleb teha kõik endast olenev, et see saaks parandatud. Kunas viimane nädal on kuidagi madalseis olnud, siis kavatsen nädalavahetusel aja maha võtta, lihtsalt autorallit vaadata ja ennast argipäeva mõtetest välja lülitada, et siis uuele nädalale värske peaega vastu minna.